Tulufunktsioon
Vaatleme mingi
kauba K nõudlust tingimusel, et
tarbija ei mõjuta otseselt turuhindu. Eeldame, et selle kauba
1° tarbijate arv on fikseeritud,
2° tarbijate maitse ja eelistused kõikide kaupade suhtes on fikseeritud,
3° tarbijate sissetulekud on fikseeritud;
4° olgu kõikide teiste kaupade hinnad fikseeritud.
Siis saab tarbijate poolt ostetud kauba K kogust ehk nõudlust vaadelda selle kauba hinna funktsioonina. Seda funktsiooni nimetatakse kauba K nõudlusfunktsiooniks. Olgu x – tarbijate poolt ostetud kauba K kogus (tk, kg, ...) ja p – kauba K hind (€, $, ...). Tähistame nõudlusfunktsiooni kujul x = j (p).
NÄITED
(a, b, c - parameetrid)
1° tarbijate arv on fikseeritud,
2° tarbijate maitse ja eelistused kõikide kaupade suhtes on fikseeritud,
3° tarbijate sissetulekud on fikseeritud;
4° olgu kõikide teiste kaupade hinnad fikseeritud.
Siis saab tarbijate poolt ostetud kauba K kogust ehk nõudlust vaadelda selle kauba hinna funktsioonina. Seda funktsiooni nimetatakse kauba K nõudlusfunktsiooniks. Olgu x – tarbijate poolt ostetud kauba K kogus (tk, kg, ...) ja p – kauba K hind (€, $, ...). Tähistame nõudlusfunktsiooni kujul x = j (p).
NÄITED
(a, b, c - parameetrid)
Kauba müügist saadav tulu R on esitatav võrdusega
R = px.
Nõudlusfunktsiooni
kaudu avaldub tulu R hinna p funktsioonina
R = R(p) kujul R = pj(p).
NÄITED
R = R(p) kujul R = pj(p).
NÄITED
Näide 1
- nõudlusfunktsioon
- vastav tulufunktsioon
Näide 2
- nõudlusfunktsioon
- vastav tulufunktsioon
Näide 3
- nõudlusfunktsioon
- vastav tulufunktsioon
Tulufunktsiooniga seotud põhiülesandeks on: leida hind p, mille korral tulu R on maksimaalne.
Vastav majandusmudel on esitatav kujul
R = pj(p), R -> max
Vastav majandusmudel on esitatav kujul
R = pj(p), R -> max
Näidetes 1-3 esitatud tulufunktsioonidele vastavate majandusmudelite lahendamise kohta vt lehelt Lahendamine Solveriga.